Alates 20. juunist on Pärnu Muuseumi ajutiste näituste saalis avatud kaks lasteaiateemalist näitust, kus pere suuremad saavad meenutada ja pisemad avastada.
Nostalgiast pungil näitus „Suureks kasvamise kunst. Pärnu koolieelsete lasteasutuste ajalugu" toob külastajateni lasteaedade argitoimetused ja ajaloo. Oma tööpäevi meenutavad Pärnu praegused ja kunagised lasteaednikud. Võtame kokku lasteaia päevaplaani, toidud, mängu ning õppimise lood. Näitus pakub pere pisematele võimalust avastada ja õppida, ning täiskasvanutele toob kindlasti mõtteisse oma lasteaiamälestused. Need mälestused saab kohapeal ka kirja panna ning seinale kinnitada.
Tänavu täitub 180 aastat lasteaia idee sünnist. Lasteaia (Kindergarten) idee ja mõiste käibele toomise alguseks peetakse 1. maid 1840. aastal, mil Friedrich Fröbel pöördus avalikkuse poole üleskutsega asutada suur ühisus eesmärgiga asutada kõikjal üle Saksamaa eelkooliealistele lastele kasvatusasutusi, mis: hoolitseksid sobivate mänguasjade propageerimise eest; valmistaksid ette väikelapse kasvatajaid; korraldaksid emade hulgas pedagoogilist selgitustööd.
Nimetus „lasteaed“ olevat Fröbelile mõttesse tulnud ühel jalutuskäigul. Ta leidis, et lapsed peaksid seal kasvama „… nagu viljapuuaias hoolsa kogenud aedniku hoolitsuse all kooskõlas loodusega.“
Lasteaias veedetakse vaid mõned aastad, ometi saadavad mälestused sellest ajast meid läbi elu. Näitus avab Pärnu keskuslinna lasteaedade ajaloo: loomisest kuni tänapäevani. Lisaks uurime, kuidas on lasteaiakultuur aastate lõikes muutunud, millised kombed on aga jäänud aegade algusest meid saatma ning millistest on tänaseks loobutud.
Kuid lasteaed pole vaid aed ja lapsed selle sees. Aia sees on maja. Milliste projektide järgi ja milliseid maju on ehitatud lasteaedadele viimase saja aasta jooksul, näete Eesti Arhitektuurimuuseumi koostatud näitusel „Kes aias? Kes aias? Moodsad lasteaiad“, kus on esitatud ka Pärnu lasteaedade arhitektuurilahendused. Näitus annab sissevaate ligikaudu sajandi jooksul ehitatud moodsatesse lasteaedadesse, mille hulgast leiab näiteid, kus uuenduslikud ruumiideed põimuvad harmooniliselt kasvatuslikega. Uute hoonete kavandamisel lasub tähelepanu lapsekogemusel ruumist, mis pakuks talle avastamisrõõmu, reageeriks tema tegevusele ja oleks turvaline. Näituse sisu aitavad edasi anda erinevad meediumid nagu maketid, filmiklipid, joonised ja lelud. Lasteaiaarhitektuur on pannud tegijad parasjagu proovile, peegeldades ühiskondlikke muutusi ja sõltudes oma aja pedagoogilistest lähtekohtadest. Inspireerivas lasteaias, nagu neid rajatakse tänapäeval üha enam, on tähelepanu seevastu lapse kogemusel ruumist. Päris kindlasti on ootused lasteaedade ruumi kvaliteedile 21. sajandil veelgi kasvanud. Selle nimel on korraldatud mitu edukat arhitektuurivõistlust. Aina sagedamini kaasatakse lasteaia loomisse lai ring asjatundjaid: koostellija ja arhitektidega teevad parima tulemuse nimel tööd ka pedagoogid ja liikumisspetsialistid. Hea lasteaia arhitektuuris näib kehtivat põhimõte „Koostöös peitub jõud“. Lasteaedade valdkonnas on maad võtmas mõtteviis, et lasteaia hoone ja selle hoov on tervikuna koht, kus väike inimene saab mängida ja katsetada ning ruumi oma soovi järgi muuta. Ka mängu roll pole neis enam piiratud kitsalt vaid rühmaruumide ja õuealadega. Uueneva õpikäsituse taustal peetakse üha tähtsamaks, et laps õpiks ise mängu kaudu. Just sellised üldpädevuse osad nagu kohanemisvõime, ettevõtlikkus, head suhtlusoskused ja loomingulisus on need, millega laps valmistab end ette tulevikuks. Selles toetab ja võimaldab arhitektuur nii tema kui ka õpetaja tegevust. Hea ruum ja säravad inimesed –kas see pole mitte parim keskkond kasvamiseks?
Näitused jäävad avatud 27. septembrini.