Audru kohamuistendite konkurss 2013

1.-3. klass

I koht Küla nimelugu ehk Soo Eva lugu

Soo talus elas naine. Ta oli taimetoiduline. Ta lemmikloomaks oli metssiga. Naine olinii tark,et sai taimedega võtta kõiki haiguseid ära, isegi grippi ja mürgitust. Aga teised inimesed seda ei teadnud. Nad naersid naise üle metssea pärast.

Ühel päeval läksid jahimehed metsa. Seal tuli välja kuri hunthiir ja hammustas ühte meest. Mees läks roheliseks, ei saanud magada ja pidi kogu aeg jooma. Arstid ei saanud hakkama.

Eva kuulis sellest ja tahtis minna appi. Selleks ta pidi keetma jooki. Ta ei saanud üksi rauda rauakoopast kätte. Ta kutsus appi haige mehe õe. Kahekesi kirkaga said nad rauamaagi kätte. Nüüd tegi ta ülikuumas vees rauajoogi. Mees sai terveks. Nüüd said ka teised teada Eva tarkusest.

Peale seda hakkasid inimesed Eva juures käima. Eva võttis nad kõik vastu, aitas neid.

Sellest saigi Soeva küla endale nime. Kui küsid, kuhu lähed, oli vastus: „Lähen Soo Eva külla.“ Hiljem muutus see „Lähen Soeva külla.“

Herki Silver Jaago

3. klass Aruvälja Lasteaed-Algkool Juhendaja Kersti Killing-Jaago

II koht Kuidas tekkis Lavassaare karjäär

Ükskord, kui oli hästi tugev torm, siis inimesed nägid, et taevast kukub mingi valge asi. Ja nad jooksid tuppa peitu. See valge asi oli hoopis meteoriit. Kui see maha kukkus, siis käis sähvatus ja oli üks suur-suur auk. Nad ei pannud tähele, et ilm on ilus, sest nad olid ju peidus. Kui nad olid väljas, siis nad nägid suuri auke. Aukude sees olid uhvod (ufod) ja nad tegid tööd. Nad ei söönud ega joonud aga midagi. Imelik oli see, et mõned sõitsid traktoritega. Aukudesse oli tekkinud vesi ja konnad ja sisalikud. Töömehed läksid sinna ja leidsid palju kulda. Nad kutsusid ka teised inimesed ja said kõik rikkaks. Kui kuld otsa sai, siis inimesed hakkasid kaevama liiva. Ka nüüd kaevatakse siiamaani seal augus. Sellest saigi nimi Lavassaare karjäär.

Romek Veltmann

II klass Lavassaare Lasteaed-Algkool Juhendaja Kati Lindt

III koht Kuidas Kirbu jõgi endale nime sai

Kunagi kaua aega tagasi olid Audru kandi metsloomad hädas kirpudega. Nad ei saanud neist kuidagi lahti. Küll proovisid sopa sees püherdades kirpudest lahti saada, kuid see ei mõjunud.

Siis tuli karu mõttele ennast kuusevaiguga kokku määrida, see tegi teda hoopis kleepuvaks ja kirbud jäid veel kõvemini kinni.

Põder tegi ettepaneku süüa kärbseseeni: „Räägitakse, et need on mürgised. Meile ei tee nad midagi. Meie oleme suured, aga kirbud on väikesed. Kärbseseene mürk tapab nad kindlasti ära.“ Aga see tegi olemise pahaks.

Kord läks metssiga üle silla ning kratsis kirpe. Kuid kirp sügeles nii väga, et metssiga kaotas kitsal sillal tasakaalu ning kukkus vette. Kirbud jäid vee peale. Teised loomad nägid seda ja hüppasid ka vette.

Sellest ajast peale kutsutaksegi seda jõge Kirbu jõeks.

Karl Orgusaar

III klass Lindi Lasteaed-Algkool Juhendaja Kaire Kiivit

Eripreemia Kuidas tekkis Uruste oja

Ammusel ajal elas metsas metsavana koos oma kahe pojaga. Ühe nimi oli Oste ja teist kutsuti Urriks ja nad olid parajad võrukaelad. Salaja hakkasid nad metsast külani tunnelit ehitama, et sealt kanu varastada.

Ühel päeval said külaelanikud poiste pahategudest teada ja rääkisid metsavanale ära. Metsavana pahandas oma poegadega ja keelas neil külasse minna. Kuna tunnelit enam ei kasutatud, siis kukkus see kokku ja täitus ajapikku veega.

Tekkinud oja hakati metsavana poegade järgi kutsuma Uruste ojaks.

Delia Kuldsaar

III a klass Audru Kool õpetaja Sirje Mölder

4.-6. klass

I koht Kuidas Audru oma nime sai

Oli kord nimeta küla. Kuulus oli see koht aga selle poolest, et seal toimusid võistlused põrgukooli ja taevakooli vahel. Kõige tugevamad õpilased olid Jumal ja Vanapagan. Igas asjas olid nad võrdsed: nad jooksid võidu - mõlemad olid sama kiired. Hüppasid võidu, - ikka olid võrdsed. Jumal ütles: „Mina suudan veega sinu põrgutule ära kustutada!" Vanapagan vastu: „Mina suudan sinu taevavee kuivatada!" Ja nii nad hakkasidki võistlema. Jumal võttis vee, Vanapagan tule ning vesi ja tuli läksid kokku ning tekkis suur aur. Nii oli terve küla auru täis. Algul kutsus rahvas seda Auru nimega, hiljem kujunes küla nimeks Audru.

Marius Tõrva

Jõõpre Kool 6. klass Juh Helle Kirsi

II koht Kuidas tekkis Mäe talu küngas

Elas kord Kalevipoeg. Kalevipoega teavad kõik ja kes ei tea, siis Kalevipoeg oli väga suur mees, kes ei kartnud kedagi. Ühel päeval oli Kalevipojal tuju ära ja ta hakkas jalaga kive lööma. Kive lendas nagu meteoriite. Lõpuks oli ta kõik kivid oma lähedusest ära löönud, kuid üks kivi oli veel, aga seda ta jalaga lüüa ei jaksanud. Ta võttis kivi sülle ja viskas selle lendu. Kivi kukkus Audru valda. Seal seisab ta tänase päevani. Kalevipojale oli see kivi, aga meile küngas. Künka järgi sai oma nime Mäe talu, mis asub selle lähedal.

 Ragne Lõõbas

IV klass Audru Kool õpetaja Sirje Mölder

III koht Kuidas tekkis Jõõpre küla

Kunagi ammu lendas Superman maailmas ringi ja sattus Jõõpresse. Ta vaatas ringi – midagi polnud, kõik oli nii sile, ainult Jõõpre sildid olid. Ta siis lendas USAsse ja tõi sealt maju, vett ja kooli. Nii lendas ta tagasi ja tõi sealt kõik, mis vaja oli. Ja kõige lõpuks inimesed. Tänu Supermanile tekkiski Jõõpre küla ja inimesed.

Ako-Robi Maido

5. klass Jõõpre Kool Juhendaja Helle Kirsi

Eripreemia

Kuidas tekkis Lavassaare karjäär

See lugu juhtus umbes 400 aastat tagasi. Ühel päeval keksis metsas ringi üks karujõmm. Oli juba sügis ja karujõmm otsis omale süüa. Ta leidiski süüa ja hakkas tasapisi paisuma. Veidi aja pärast paisus ta väga suureks ning muutus hiiglaseks. Veidi aja pärast märkas ta eemal suurt kivi. Ta hakkas siis kivi poole jooksma. Ta jooksis, jooksis ja lõpuks komistas selle suure kivi otsa. Ta kukkus ja temast jäi järele vaid suur auk.

Kahe aasta pärast toimus seal sõda. Sõda pidasid kaks karupere. Nad pidasid nimelt kivisõda. Pärast sõda tuli neli päeva paduvihma ja tekkisid veeaugud. Hiljem hakati seal kaevandama ja ühe veeaugu ümber tulid elama kõred.

Kristiina Denisov

IV klass Lavassaare Lasteaed-Algkool Juhendaja Gisela-Angela Aasa

7.- 9. klass

I koht Kuidas Ridalepa endale nime sai

Kunagi ammu leidus Audru vallas väike nimetu küla. Külas ei kasvanud ainsatki puud, oli ainult tühi tantsuplats.

Kord juhtus tõesti midagi imelikku. Kaugelt kostis valju suminat ja põrinat, peagi nähti lendamas musta parve. Külaelanikud kohkusid väga, paljud läksid isegi kodudesse peitu. Kes välja jäid, nägid, et lähenes vaid parv lepatriinusid! Kõik tulid oma kodudest välja ja jäid suu ammuli vahtima.

Võis näha, et iga kirilind kandis mingit valget terakest, mis pudenes maha ja esmapilgul võis öelda, et sajab lund. Rahvas läks küll asja kaema, kuid ei osanud olukorrast midagi arvata ja toimetati edasi. Kirilinnud lahkusid põrisedes.

Hiljem selgus, et terakesed osutusid mingisugusteks seemneteks, sest need tärkasid. Lõpuks oli kõigil selge, et seemned kuulusid lepapuule. Lepad kasvasid tohutult kõrgeks ja kummaliselt ritta.

Kuidas nii juhtuda sai, keegi ei tea. Ehk saatnud lepatriinud emake loodus? Sellest ajast teamegi küla nimega Ridalepa.

Kelly Tomson

VII klass Jõõpre Kool Juh Ülle Varik

II koht Ridalepa tee

Kunagi ammu, kuulsas Ridalepa külas, hakati mõtlema, kuidas saaks tee Ridalepast Jõõpresse. Keegi ei osanud teed teha ja nii küsiti abi tarkade loomade käest. Mindi karu kui metsakuninga juurde küsima, kas nad tulevad külainimestele appi. Abi eest lubati neile suur ja uhke pidusöök valmistada. Loomad olidki nõus. Kõigepealt tegid maod raja ette ning siis hakkasid tööle koprad. Kui rada valmis, mõeldi, kuidas saaks nii, et rohi sinna peale ei kasvaks. Seal lähedal elas saladuslik mumm, kelle käest küsiti abi. Too oli valmis aitama, kui talle selle eest viis siga antakse. Mida mumm täpselt tegi, ei tea keegi, kuid Ridalepa tee pole tänapäevani rohtu kasvanud. Sellest ajast peale on Ridalepa ja Jõõpre vahel tee, mida valvab mumm. Kuid peab olema ettevaatlik, sest kui käid üksinda õhtul sellel teel, võib ta tulla ja viia sind oma koopasse.

Katarina Vainult

Jõõpre kool 9. klass Juh Helle Kirsi

III koht Pärna allee

Kord tulnud Kalevipoeg Pärnusse. Tal tuli mõte minna Tõstamaale. Hakkas ta siis jala Tõstamaa poole minema, kui nägi Valgeranda. Talle hakkas see koht kohe väga meeldima ja otsustas sinna teine kordki minna. Paraku juhtus nii, et mees ei osanud kunagi leida otseteed Valgeranda ja pidi alati tükk aega tiirutama, enne kui kohale jõudis.

Kord jälle Tõstamaa poolt tulles, palus Kalevipoeg emalt pärnapuu seemneid, sest tal oli tulnud hea mõte. Iga kolme meetri järel pani ta endast paremale ja vasakule seemne, seda tegi ta Audru pargini. Sealt oli talle juba Valgerand näha ja rohkem polnud vaja puid kasvama panna. Sellest ajast saadik on Audrus kahel pool teed pärnad ja nimeks sai see Pärna allee.

Ingmar Pilme

Audru Kooli 9. a klass Juhendaja: Maret Savka

Eripreemia Kuidas 2013. aastal Jõõprest Jööpre sai

Kord sõitnud saarlasest kiitsakas mees Tömp paadiga Soomemaale. Tömp oli just turult kala ostmas, kui äkki hüüdis keegi: „Kokeile kala!“ Tömp pööras ringi ja ootamatult sai ta suure kalaga näkku. „Andeksi!“ hüüdis suur ja üsnagi kogukas neid leti tagant. Tömp armus esimesest silmapilgust neidu, kelle nimi oli Sanna. Kohe tehti suured pulmad ning nad alustasid oma kooselu.

Tömp töötas sildimeistrina, esimese sildi tellis Audru vald. Tömp tegi sildi peaaegu valmis, kuid siis kutsus Sanna ta sööma, töö jäi pooleli. Sanna soovis oma nõrka meest aidata ja tegi viimasele kohanimele ise vajalikud viimistlused – oo-dele täpid peale, sest soomlasena ta õ-d ei tundnud.

Tömp oli väga liigutatud, et Sanna tema eest hoolitses. Ta viis sildi mandrile Audru valda ja see pandi ristmikule. Kohalikud lugesid imestades: „Jööpre?“. Seda võivad aga kõik lugeda, kes ristmikust mööda sõidavad.

Helen Pill

Jõõpre Kool 8. klass Juh Helle Kirsi