Andmed kogunud 2008. a Marie Ronimois
Jõõpre kirikukihelkond moodustus Audru kirikukihelkonna küladest ja ühest Pärnu linna kirikukihelkonna külast. Selle koosseisu kuuluvad viis Jõõpre riigimõisa küla: MÕISAKÜLA, AGASILLA, METSA [ KÜLA ], LAVASSAARE ja SAARDE, kaks Audru eramõisa küla: OARA ja MALDA ning üks Pärnu linna Sauga mõisa küla: RIDALEPA .
Jõõpre kirikukihelkond asetseb madalal soisel alal, mida kolmest küljest piirab raba. Jõõpreks nimetatakse seda seepärast, et kirik asub riigimõisas nimega JEPERN. Nimi on vana ja tuleneb arvatavasti eesti sõnadest. Jõe perre- talu jõe ääres. Vanal ajal oli kogu ala metsa all. Võib arvata, et selle piirkonna asustamine rahvaga praegusel kujul ei toimunud väga kauges minevikus. Inimeste peamine tegevusala on maaharimine. Talumeeste karja- ja heinamaad olid metsa all.
Siinsed talumehed, eelkõige vanataadid, pidasid 1860. aastail kinni vanast. Must pikkkuub oli hädavajalik rõivas nii suvel kui talvel. Oma suitsutaredes peksid nad ka rehte, aga talvel suure külmaga tõid elutuppa lambad, mõnikord ka sea. Eraldi pesemissauna ei olnud, vaid samas elutoas nad ka vihtlesid ja pesid. Näha korstnat elumajal oli väga haruldane. Ajaloolises plaanis ei olnud piirkond millegi poolest tänuväärne. Pole iidseid varemeid ega kurgaane.
1862. töötas Jõõpre kirikukihelkonnas kaks kooli. Kroonika kirjutab, et üks kool asus Audru eramõisa MALDA külas, teine Jõõpre riigimõisa MÕISAKÜLAS. Kolmas avati järgmisel, 1863. a. Pärnu linnamõisa Sauga RIDALEPA külas. Malda kool asus talumehe JAAN TENTERI majas. 1867. a. viidi see üle Oara külla talumehe KARP [Karl] POM[M]ERI juurde. Kuni 1866. aastani õpetas lapsi talumees MIHHAIL [Mihkel] ENU, 1866-70 aastani talumees GEORGI [Jüri] LELLE, edasi kuni 1872 aastani talumees GEORGI SILIVELI [Jüri Siliväli ]. Mõisaküla kool asus talumajas. Talumees suri ega jätnud endast järglasi. Endise Audru preestri [Uruste preester-tõlkija märkus] ALEKSANDR GORSKI ettepanekul ja piiskopkonna juhtkonna taotlusel anti see vaimulikkonna alluvusse. Lapsi õpetas seal JAKOV MELLIKOV. 1860. aastal asus Mõisaküla kool talumees JOANN TOOMASTI majas. Eelmine maja kukkus oma vanuse tõttu kokku. Lapsi õpetas MIHHAIL [Mihkel] TO[O]MAST. Ridalepa kool asus talumees GEORGI [Jüri] Arjakase majas. 1871. a. pandi kool kinni, kuna kooliealisi lapsi oli selles külas vähe. Suleti kool ka Oaras, kuna ühe versta kaugusel sellest külast on mõisaküla kool.
Kroonika räägib et, Jõõpre kirik ehitati maakivist, valitsuse arhitekt FLUG´i [PELUG, ROBERT AUGUST] (FLUG) plaani järgi. Kiriku nurgakivi pandi 5. mail 1867. a. , kuid ehitus lõpetati 1878. a. Sisseõnnistamine toimus 3.septembril 1879. a. Samaaegselt kiriku ehitamisega ehitas Siseasjade Ministeerium ka kihelkonnakooli 40 õpilasele. See on kahekorruseline kivimaja. Allkorrusel asuvad õpetaja ja tütarlaste magamistuba, üleval kaks klassituba ja poiste magamistuba. Köök allkorrusel on ühine õpetajale ja õpilastele.
Jõõpre koguduse liikmed ei välju nii vaimses kui ka moraalses mõttes keskpärasuse tasemelt. Nende seas on nii eesrindlikke inimesi, kes on teadlikud hariduse kasust. Selliseid on väga vähe. Enamusel ei oleks kahju kui ka kõik koolid kinni pandaks. Palju aitab sellele kaasa eraldatus. Nad elavad soises kohas, kus ei ole mingeid läbisõiduteid. Tegelevad vaid põllutööga. Nad ei telli mitte mingisuguseid eestikeelseid ajalehti ja see-pärast ei ole neil ettekujutust sellest, kuidas elavad nende eestlastest kaasvennad.
Ap. õigeusu kiriku kõrval asuv kihelkonnakool õpetas lapsi 1896 – 1917. a. ka kiriku-kooli nime all. Mõisakülas ja Saarde külas töötasid abikoolid lühemat aega (vt. tabel ). Õpilased olid vaid õigeusklikud, 20. saj. algul on kroonika andmeil koolis käinud mõned luterlastest poisid. Kuni 18-aastased noormehed ja neiud käisid koolis katekismust kuulamas.
Vahendeid koolide ülalpidamiseks sai kooli hoolekogu: Jõõpre vallalt 25 rbl. ja küte, Saugalt 21 rbl. ja Audrult 12 rbl. Kooli maa väljarentimine andis 125 rbl. 50 kop. Nendest vahenditest on makstud õpetajate palgad – 124 rbl. 50 kop, Mõisaküla abikooli ruumide rent- 20 rbl, valgustus ja muud kihelkonnakooli kulutused ning hädavajalik remont. 1905. a. aprillis lõpeb kooli maatüki väljarentimise aeg. Kooli hoone oli väga vana, kasutuskõlbmatu. Kooli hoolekogu pöördus Jõõpre vallavalitsuse poole palvega võtta osa koolide ülalpidamisest. Vallavalitsus ütles ära rentniku maja ehitamisest, samuti ka muude koolide ülalpidamiskulude kandmisest. Valla valijameeste kogu otsustas hiljem anda kooli hoolekogule igakuulist rahalist toetust. Ka Saarde külas asuv abikoolihoone oli täiesti ära lagunenud. Õigeusu külakooliasjade nõukogu ei teinud takistusi Saarde koolimaja üleandmiseks vallakogukonna vahendite alla. Mõisaküla abikooliõpetaja kohast keeldunud A. LUURI asemele lubas kooli hoolekogu õpetajaametit täitma Jõõpre valla talumehe MIHHAIL (Mihkel) LEMBITO, kes on õppinud Jõõpre kihelkonnakoolis.
Vallakogukond kavatses asuda Saarde koolimaja ümber ehitama. Selgus et, seadus keelab valla vahendite eraldamise koolide ülalpidamiseks. Saarde abikooli hooldamine ja ülalpidamine anti kohaliku õigeusu kihelkonnakooli hoolekogule. Ka õigeusu külakooliasjade nõukogu ei osutanud abi vahendite eraldamiseks. Kooli ülalpidamine jäi kooli hoolekogu enda otsustada. Kooli hoolekogu kasutada oli kooli maatüki rendiraha 86 rbl. 50 kop, Sauga vallalt 21 rbl. 50 kop. ja Audru vallalt 12 rbl. Oli vaja maksta palk kolmele õpetajale, Mõisaküla abikooli ruumide üür, küte, valgustus ja muud. Öeldi üles kihelkonnakooli abiõpetaja koht P. [Tõnis] KASEMETSALE, paigutati Mõisaküla abikool ajutiselt kihelkonnakooli hoonesse, seati sisse õppemaks rahas 1 rbl. 50 kop. ja küte natuuras – 200 turbamätast. Selle tulemuseks oli, et mõned kooliealised lapsed ei saanud koolis käia.
Saarde abikooli õpetaja G.(J) RAUDSEPP ütles õpetajakoha üles ja tema asemele lubati õpetaja kohusetäitjaks Jõõpre valla talumees DIONISSI(Tõnis) TAMMISSAR, kes oli õppinud Jõõpre kihelkonnakoolis. Õigeusu külakooliasjade nõukogu ringkirjadega 1906. a. lubatakse esimesel kahel aastal viia õpetamist läbi kõigis ainetes peale riigikeele, õpilaste emakeeles. Järgmistel aastatel tuli õpetada kõiki aineid riigikeeles. Emakeeles võis õpetada jumalasõna, kirikulaulu ja emakeelt.
Õigeusu kirikukooli, Saarde ja Mõisaküla abikooli õpilaste arv 1889. - 1916 a. (Andmed on tutvumiseks kooli kroonikas)
1905. aastal ei saanud kõik lapsed koolis käia, sest Mõisaküla abikooli jaoks ei olnud ruume. Mõned lapsed ei saanud vaesuse tõttu tasuda nõutud maksu. Hoolekogu otsustas üürida Mõisaküla abikooli jaoks ruumid ja määrata kihelkonnakooli juurde õpetaja koht. Õppimine peab olema tasuta. Selle teostamiseks võis võtta vastu vabatahtlikke annetusi koolide ülalpidamiseks. Hoolekogu liikmetele jagati välja annetusekogumise raamatud. Koguti 74 rbl. 35 kop. ja vallakogukond eraldas 20 rbl. Mõisaküla abikooli ruumide üüriks. Need renditi talumehe Anton (Ants) AGASILLA talus 15 rbl. eest aastas.
Kihelkonnakooli abiõpetajaks lubati 1906. a. GEORGI (Jüri) MUISO, kes on lõpetanud Pärnu linnakooli, palgaga 50 rbl. aastas. Kuna Mõisaküla abikooli õpetaja M. LEMBIT ei soovinud jääda õpetajaks 50 rbl. eest aastas, siis lubati tema kohale õpetajaks Jõõpre valla talumees DIONISSI (Tõnis ) TO[O]MAST, kes õppis Jõõpre kihelkonnakoolis. Palgaks määrati 45 rbl. aastas. 1907. a. novembri ja detsembri pühapäevadel peeti kihelkonnakooli ruumides ettekandeid karskusest, maaharimisest, hariduse vajalikkusest ja kasust.
Järgmisel aastal valiti kooli hoolekogu liikmeks talumehed JOANN ENU, GEORGI (Jüri) RAT[T]ISTE ja ANTONI (Ants) SAKS. Koolide ülalpidamiseks vajalike vahendite nappuse, Mõisaküla abikooli ruumide puudumise ja Saarde abikooli laste arvu vähesuse tõttu nimetatud koolid ühendati 1908. a. Ühinenud kooli kasutada jäi kihelkonnakooli õpilaste magamistuba. Raiuti aken, tehti vahesein ja valmistati uued koolipingid. Kulutuste katteks korraldatud basaar tõi sisse 135 rbl. 28 kop. ja vallakogukond eraldas 60 rbl. valla vahenditest.
1907. a. kihelkonnakooli abiõpetaja kohast loobunud G. MUISO asemele lubati ELISAVETA OTS. Järgmisel aastal lubati Mõisaküla abikooli õpetaja D. TO[O]MASTI asemele talumees IVAN (Jaan?) ROMANI (Reinu) p. PRIKMAN palgaga valla poolt 70 rbl. aastas. Sellel aastal valgendati kihelkonnakooli klassitoad Jõõpre valla vahendite eest.
27. dets. 1912. a. korraldati koolis lastele jõulupuu. Preester rääkis Jeesus Kristuse lapsepõlvest. Köster J. PRIKMAN võrdles hiljutist minevikku praeguse ajaga. Materiaalne elu on paranenud, kuid seda ei saa öelda vaimse – moraalse elu kohta. Köster K. JOAB rääkis , et vaimne haridus ilma moraalse kasvatuseta ei tee inimest harituks.
Kogu Venemaa tähistas 21. veebr. 1913. a. ROMANOVITE dünastia 300- aastast valitsemist. Jõõpre kirikus viidi läbi hommikune liturgia. Pärast jumalateenistuse lõppu läks rahvas ja koolilapsed lippude ja lauluga kihelkonnakooli, kus köster I. PRIKMAN rääkis Mihhail Fjodorovitš Romanovi valitsemisest.
Selle tõttu, et Mõisaküla abikooli õpetaja J. ROMANI (Reinu) p. PRIKMAN võeti 1915. a. septembris sõjaväeteenistusse, lubas Jõõpre õigeusu kihelkonnakooli hoolekogu Mõisaküla abikooli õpetaja kohusetäitjaks BORISS IVANOVI p. REA, kes lõpetas Pärnu Poeglaste gümnaasiumi kursuse. Palka sai ta Rahvaharidusministeeriumist 25 rbl. kuus.
Mõisaküla abikooli õpetaja asetäitjaks lubati 1. oktoobrist 1916. a. talumees ANDREI (Endrik) MIHHAILI (Mihkli) p. VIILIK, 20 aastat vana, kes õppis Pärnu Linnakoolis. Kihelkonnakoolis valiti abiõpetaja ametist keeldunud E. OTSA asemele preestri A. PÄRTLI naine, kellel on eraalgkooli õpetaja kutse.
ALGAS VABA ISESEISVA EESTI AEG